Mittetulundusühing
Harju Kalandusühing
PÕHIKIRI
1 Üldsätted
1.1 Mittetulundusühing Harju Kalandusühing (edaspidi “Ühing”) on vabatahtlikkuse alusel avalikes huvides asutatud eraõiguslik juriidiline isik.
1.2 Ühing juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, põllumajandusministri määrusest “Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 rakenduskava” meetme 4.1 “Kalanduspiirkondade säästev areng” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord, 24. aprill 2008 nr 38 ja ning käesolevast põhikirjast.
1.3 Ühingu asukohaks on tegevuspiirkond Kuusalu vald, Harjumaa.
1.4 Ühingu tegevuspiirkonnaks on Padise, Paldiski, Keila, Harku, Viimsi, Jõelähtme, Kuusalu ja Loksa omavalitsuste territoorium
1.4 Ühing on asutatud 14.07.2008.a. asutamislepinguga ja MTÜ tegutsemistähtaeg ei ole lühem kui 31. detsembrini 2013.
1.6 Ühing omab oma arveldusarvet. Ühingul on oma atribuutika ja sümboolika ning tal on selle kasutamise ainuõigus.
1.7 Ühingu liikmete nimekiri on avalik.
2. Ühingu eesmärk
2.1. Ühingu eesmärk on edendada tegevusspiirkonnas kalandussektoris tegelevate isikute omaalgatust, luues selleks nii sotsiaalsed kui majanduslikud võimalused läbi keskkonna säästva arengu ja elukvaliteedi parendamise.
2.2 Ühingu põhieesmärgist tulenevateks alaeesmärkideks on:
kohaliku kalandussektori algatusvõimet suurendamine piirkonnas;
2.2.1 kalasadamate ja lossimiskohtade uuendamine;
2.2.2 kala või vesiviljelustoodete töötlemine ning kalandustoodete otseturustamine;
2.2.3 kalandusega seotud turismi arendamine ja rannakülade taaselustamine;
2.2.4 tegevuste mitmekesistamine;
2.2.5 koolitustegevus;
2.2.6 kalandusalaste uuringute ja strateegiate väljatöötamine ja ellurakendamine,
2.2.7 edendada kalanduspiirkondade vahelist ja rahvusvahelist koostööd.
2.3 Nimetatud eesmärkide saavutamiseks Ühing:
2.3.1 esindab oma liikmeid riigiasutustes, omavalitsustes ja teistes organisatsioonides;
2.3.2 täidab liikmete vastastikust abistamist ja omavahelist koostööd korraldavat funktsiooni;
2.3.3 arendab igakülgset rahvusvahelist koostööd teiste riikide piirkondade, samuti organisatsioonide, liikumiste ja ettevõtetega;
2.3.4 valmistab, tellib ning levitab teavet, s.h. kirjalikke õppe- ja teabematerjale;
2.3.5 viib läbi õppusi, seminare, konverentse, koolitusi ning toetab õpiringide ja arengurühmade tegevust;
2.3.6 viib läbi uuringuid ning pakub tehnilist ja informatiivset abi tegevuspiirkonnas tehtavatele uuringutele;
2.3.7 nõustab omavalitsusi, kalandussektori ettevõtjaid ning kalureid investeerimisvajaduste ja strateegia elluviimise osas;
2.3.8 taotleb raha kohalikest, riiklikest ja rahvusvahelistest allikatest ja fondidest põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks;
2.3.9 valmistab ette strateegia ühingu peamiste tegevusvaldkondade arendamiseks kalanduspiirkonnas;
3. Liikmeks vastuvõtmine, liikmelisuse lõppemine ja ühingust väljaarvamine.
3.1 Ühingu liikmeks võivad olla tegevuspiirkonna omavalitsuste territooriumil tegutsevad üksikisikud, organisatsioonid ja ettevõtjad, kes soovivad arendada ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust ja on esitanud Ühingu juhatusele kirjaliku avalduse.
3.2 Ühingu liikmed jagunevad:
3.2.1 Omavalitsused;
3.2.2 Äriühingud;
3.2.3 Füüsilisest isikust ettevõtjad;
3.2.4 Mittetulundusühingud ja sihtasutused.
3.3 Ühingu tegevusest saavad osa võtta ka väljapoole tegevuspiirkonda jäävate, kuid geograafiliselt tegevusgrupi tegevuspiirkonnaga ümbritsetud, suuremate kui 4500 elanikuga linnade kalandussektoris tegutsevad ettevõtjad ja kaubandus-sektori ühendused;
3.4 Ühing on avatud uute liikmete vastuvõtuks, liikmeks vastuvõtmise otsustab ühingu juhatus taotleja avalduse alusel. Otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega avalduse esitamisele järgneval juhatuse koosolekul.
3.5 Ühingu liige saab olla vaid ühe samal eemärgil toimiva ühingu liige. Juhatus peab arvestust Ühingu liikmete üle.
3.6 Ühingu liikmeks astumisel on liige kohustatud tasuma volinike koosoleku poolt määratud suuruses sisseastumismaksu ning iga-aastase liikmemaksu.
3.7 Ühingu liikmelisust ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda. Liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil ümberkujundamisel.
3.8 Ühingu liige võib Ühingu liikmeskonnast lahkuda Ühingu juhatusele esitatava avalduse alusel. Väljaarvamise otsus võetakse vastu juhatuse poolt lihthäälteenamusega avalduse esitamisele järgneval juhatuse koosolekul.
3.9 Ühingu liikme võib Ühingust välja arvata juhul, kui tema tegevus on vastuolus põhikirjaga või kahjustab Ühingu mainet, samuti juhul, kui liige ei täida Ühingu juhatuse või üldkoosoleku otsuseid, ei ole tasunud liikmemaksu vastavalt kehtestatud korrale või mõnel muul mõjuval põhjusel.
3.10 Ühingu juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist väljaarvamisele järgneval üldkoosolekul.
3.11 Kalandussektori ettevõtjate kaasatus tegevusgrupis peab olema strateegia ja tegevuskava väljatöötamise ajal ja strateegia ja rakenduskava esitamisel, vähemalt 20% kõigist selles kalanduspiirkonnas tegutsevatest kalandussektori ettevõtjatest.
3.12 Kalandussektori ettevõtjate ja ühenduste osakaal Ühingus peab olema kuni 31. detsembrini 2013 tegevusgrupi liikmeskonnast vähemalt 60%.
4. Liikmete õigused ja kohustused
4.1 Ühingu liikmetel on õigus:
4.1.1 hääletada üldkoosolekul kirjalikult volitatud esindaja vahendusel;
4.1.2 osaleda Ühingu põhikirjalises tegevuses;
4.1.3 kasutada Ühingu vara vastavalt üldkoosoleku poolt kehtestatud korrale;
4.1.4 saada informatsiooni Ühingu tegevuse kohta.
4.1.5 olla valitud ühingu volinikuks ja projektide hindamise töörühma liikmeks;
4.2 Ühingu liikmetel on kohustus:
4.2.1 maksta iga-aastast liikmemaksu;
4.2.2 täita Ühingu põhikirjas sätestatut;
4.2.3 toetada ja kaitsta Ühingu mainet ja tutvustada Ühingu eesmärke ja tegevust;
4.2.4 liikmelisuse lõppemisel majandusaasta kestel, tuleb liikmemaks tasuda kogu majandusaasta eest.
4.2.5 teatama juhatusele liikmete arvestuse pidamiseks oma asukoha ja aadressi ning registreerimisnumbri või FIE isikukoodi ning uued andmed hiljemalt 1 kuu jooksul pärast nende muutumist.
5. Ühingu struktuur ja juhtimine
5.1 Ühingul on järgmised alalised organid:
5.1.1 üldkoosolek;
5.1.2 piirkondlikud osakonnad;
5.1.3 juhatus;
5.1.3 revisjonikomisjon;
5.1.4 muud üldkoosoleku poolt moodustatud organid.
6. Üldkoosolek
6.1 Ühingu üldkoosoleku ülesandeid täidab volinike koosolek keda esindavad liikmete poolt valitud volinikud.
6.2 Piirkondlikku osakonna poolt valitakse volinikud volinike koosolekule piirkonna liikmete arvu järgi, põhimõttel, üks volinik iga 5 liikme kohta.
6.3 Volinike koosolek on pädev otsustama ja lahendama kõiki ühingu tegevusega seotud küsimusi.
6.4 Ühingu volinike koosoleku ainupädevusse kuulub:
6.4.1 põhikirja kinnitamine ja muutmine;
6.4.2 tegevuskava strateegia väljatöötamiseks ja selle dokumendi muudatused,
6.4.3 pikaajalise strateegia kinnitamine ja muudatuste tegemine;
6.4.4 Iga aastase strateegia rakendamise rakenduskava kinnitamine
6.4.5 sisseastumis- ja liikmemaksude suuruse kinnitamine;
6.4.6 tegevuse eesmärgi muutmine;
6.4.7 tegevuskava ja eelarve kinnitamine;
6.4.8 aastaaruande ja bilansi kinnitamine;
6.4.9 juhatuse liikmete valimine;
6.4.10 juhatuse liikmete ja revisjonikomisjoni liikmete töötasu otsustamine;
6.4.11 revisjonikomisjoni liikmete valimine;
6.4.12 liitudesse ja organisatsioonidesse astumise ja väljaastumise kinnitamine;
6.4.13 lõpetamise, ühinemise või jagunemise otsustamine.
6.4.14 vajadusel audiitori määramine.
6.4.15 projektide vastuvõtmise ja hindamise töörühma kinnitamine vähemalt 7 liikmelisena, millest üle 50% peavad olema väljaspool juhatust;
6.4.16 projektitoetuse taotluste paremusjärjestuse ettepaneku heaks kiitmiseks projektide osas, millele taotletava toetuse suurus ületab 1 miljonit krooni.
6.5 Ühingu volinike koosoleku kokkukutsumine:
6.5.1 Ühingu volinike koosolek toimub vähemalt 1 kord aastas ning selle kutsub kokku Ühingu juhatus. Erakorralise volinike koosoleku peab juhatus kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult põhjendades vähemalt 1/10 Ühingu liikmetest.
6.5.2. Ühingu juhatus avaldab teate, kohalikus meedias, volinike koosoleku kokkukutsumiseks ja piirkonna elanike teavitamiseks vähemalt 20 tööpäeva enne kui:
6.5.2.1 kiidetakse heaks strateegia väljatöötamise tegevuskava volinike poolt;
6.5.2.2 kiidetakse heaks strateegia volinike poolt;
6.5.2.3 korraldatakse strateegia rakenduskava heaks kiitmine igal strateegia elluviimise aastal volinike poolt;
6.5.2.4 tutvustades järgneva 12 kuu jooksul elluviidavaid strateegia tegevussuundi, projektide paremusjärjestuse moodustamise korda ning hindamiskriteeriumeid;
6.5.2.5 kiidetakse heaks projektitoetuse taotluste prioriteedid esitamiseks projektikonkursile.
6.5.3 muul juhul avaldab juhatus teate meedias ja Ühingu koduleheküljel volinike koosoleku kokkukutsumise kohta vähemalt 7 päeva enne volinike koosoleku toimumist, näidates ära volinike koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.
6.6 Volinike koosoleku hääletamisel on igal volinikul üks hääl.
6.7 Üldkoosoleku ainupädevuses olevate eesmärkide muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek.
6.7.1 Üldkoosolekul mitteosalenud liikmete nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
6.8 Volinike koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse vähemalt pool üldkoosolekul osalenud Ühingu volinike häältest.
6.9 Põhikirja muutmine on otsustatud, kui selle poolt antakse üle 2/3 volinike koosolekul osalenud volinike häältest.
6.10 Volinike koosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik Ühingu liikmed.
6.11 Volinike koosolek saab põhikirja punktides 6.5.2.1 – 6.5.2.5 loetletud otsused vastu võtta siis, kui hääletamisel osalevad vähemalt pooled ühingu volinikud ning otsuse vastuvõtmise poolt on hääletanud vähemalt pooled koosolekul osalevad volinikud.
7 Tegevuspiirkonna osakond
7.1 Ühingul on tegevuspiirkonnas kuni 9(üheksa) osakonda, kuhu võivad kuuluda tegevuspiirkonna kohaliku omavalitsusüksuste territooriumil tegutsevad üksikisikud, organisatsioonid ja ettevõtjad, kes soovivad arendada ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust oma piirkonnas.
7.2 Ühingu üks osakond moodustub liikmetest, kes asuvad väljaspool tegevuspiirkonda.
7.3 Tegevuspiirkonna juhtimine:
7.3.1 Osakonna kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek.
7.3.2 Üldkoosolekus võivad osaleda kõik osakonna liikmed.
5.3.3 Osakond valib oma liikmetest 1-3 liikmelise juhatuse, kes valib juhatuse esimehe, kes juhib osakonda.
7.4. Osakonna juhatuse üks liige kinnitatakse Ühingu juhatusse.
7.5. Osakonna üldkoosoleku kutsub kokku osakonna juhatus.
7.6 Üldkoosoleku ainupädevusse jäävate Volinike koosoleku otsused on kinnitatud, kui selle poolt on
vähemalt 2/3 osakondadest. Ühingu eesmärkide muutmiseks on vajalik kõikide osakondade kinnitus.
7.7 Osakonnad ei ole juriidilised isikud.
8. Juhatus, juhatuse esimees ja tegevjuht
8.1 Üldkoosolekute vahelisel ajal juhib Ühingu tegevust juhatus, kuhu valitakse ühingu tegevuspiirkonna osakondade juhatuste liikmete hulgast üks liige. Juhatus valitakse kaheks aastaks.
8 2. Juhatusse kuulub vähemalt kolm kalandussektori esindajat.
Muudatusi juhatuse koosseisus teeb osakondade ettepanekul volinike koosolek. Juhatuse liikme võib üldkoosolek igal ajal, olenemata põhjusest, tagasi kutsuda.
8.3 Juhatus:
8.3.1 valib juhatuse esimehe;
8.3.2 võib palgata tegevjuhi ning määrata tema pädevuse ja tööülesanded;
8.3.3 võtab vastu uusi liikmeid ja peab arvestust liikmete üle;
8.3.4 võtab vastu otsuseid Ühingu vahendite kasutamise kohta;
8.3.5 töötab välja strateegia ja tegevuskava;
8.3.6 kindlustab ürituste ja projektide läbiviimised;
8.3.7 kinnitab Ühingu sümboolika kavandid ja statuudid;
8.3.8 korraldab ja koordineerib Ühingu välissuhteid;
8.3.9 täidab muid üldkoosoleku poolt määratud ülesandeid;
8.3.10 moodustab töögruppe.
8.4 Juhatus võib vastu võtta otsuseid kui koosolekul osaleb üle 50% juhatuse liikmest.
Juhatuse otsus on vastu võetud kui selle poolt hääletab enam kui 50% koosolekul kohalolevatest liikmetest
8.5 Juhatus protokollib oma koosolekud, fikseerib vastuvõetud otsused kirjalikult ning protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.
8.6 Ühingut esindab juhatuse esimees eraldi ja juhatuse liikmed kolmekaupa.
8.7 Juhatuse esimees ja/või tegevjuht:
8.7.1 valmistab ette ja kutsub kokku juhatuse koosoleku;
8.7.2 korraldab Ühingu igapäevast tööd;
8.7.3 kindlustab üldkoosoleku otsuste elluviimise;
8.7.4 kindlustab Ühingu otsuste ja aruandluse säilitamise;
7.8.5 koostab ja esitab Ühingu üldkoosolekul aasta tegevusaruande;
8. Järelevalve
8.1 Järelevalvet teostab Ühingus revisjonikomisjon. Revisjonikomisjoni ülesandeks on Ühingu finantsmajandusliku ja põhikirjalise tegevuse revideerimine vähemalt kord aastas. Revisjonikomisjon on 3 liikmeline. Revisjonikomisjon valitakse kaheks aastaks. Revisjonikomisjoni liige ei tohi olla Ühingu juhatuse liige ega raamatupidaja.
9. Ühingu vahendid, nende moodustumine ja kasutamine
9.1 Ühingu vahendid ja vara moodustavad:
9.1.1 sisseastumis- ja liikmemaksud;
9.1.2 füüsiliste ja juriidiliste isikute rahalised ja varalised annetused ja sponsorlus;
9.1.3 kohalike omavalitsuste eraldised ja toetused;
9.1.4 riiklikud ja rahvusvahelised eraldised ja toetused;
9.1.5 EL Struktuurfondide toetused;
9.1.6 toetused sihtkapitalidelt ja sihtasutustelt;
9.1.7 tasuliste ürituste ja koolituste korraldamise tulud;
9.1.8 intressitulud ja muud laekumised.
9.2 Ühingu vahendid ja vara kuuluvad Ühingule ning neid kasutatakse ja käsutatakse Ühingu eesmärkide saavutamiseks vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning käesolevale põhikirjale. Ühing võib oma vara rentida, laenata ja/või anda tasuta kasutusse oma liikmetele kehtestatud korra alusel.
9.3 Ühingu majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Juhatus korraldab Ühingu raamatupidamist vastavalt raamatupidamisseadusele ja Ühingu raamatupidamise sisekorraeeskirjadele.
10. Ühingu lõpetamine ja vara jaotamine
10.1 Ühingu tegevus lõpetatakse:
10.1.1 üldkoosoleku otsusega;
10.1.2 pankrotimenetluse alusel;
10.1.3 Ühingu liikmete arvu vähenemisel alla viie;
10.1.4 sundlõpetamise korras kohtuotsuse alusel.
10.2 Ühingu ühinemise või jagunemise otsustab üldkoosolek ja vastavad otsused täidetakse kooskõlas mittetulundusühingute seadusega.
10.3 Ühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerijaks on juhatuse liikmed, kui üldkoosoleku otsusega ei ole nähtud teisiti. Likvideerijad lõpetavad Ühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara vastavalt üldkoosoleku otsusele samalaadsete eesmärkidega ühingutele Ühingu tegevuspiirkonnas.
10.4 Ühing võib ühineda teise organisatsiooniga üldkoosoleku otsuse alusel, kui Ühingu ühendamine on lülitatud üldkoosoleku päevakorda iseseisva punktina. Ühendatav ühing loetakse lõppenuks. Ühingu vara, õiguste, kohustuste ja liikmetega seonduv ning ühinemine reguleeritakse kehtiva seadusandlusega.
Ühingu põhikiri on kinnitatud asutamislepinguga (vastu võetud) 14. juuli 2008.a. Viinistus.
Ühingu põhikiri on muudetud kõigi liikmete kirjaliku poolthääletusega 16. september 2008.